Juura

Karistusõiguse kaasuse kirjalik lahendamine moodustab üliõpilase jaoks põhiosa karistusõiguse kui õigusharu tundmaõppimisest ja alusteadmiste kontrollist. Selle juures on väga tähtis kaasuse lahendamise metoodika (lahendusskeem), mis aitab tulemust nõuetekohaselt ja korrektselt ning kaasuse lahenduskäigu lugejale jälgitavalt vormistada. Samaväärselt oluline on õige metoodika roll asjaolude süstemaatilise ja igakülgse läbitöötamise tagamisel, ilma milleta ei ole võimalik jõuda õige ning põhjendatud lahenduseni.

Käesolev materjal on mõeldud kasutamiseks eelkõige üliõpilastele karistusõiguse põhi- ja valikkursuste seminarides ning eksami- ja arvestuskaasuste lahendamisel. Loodetavasti leiavad sellest abi ka kõik need juristid, kes oma igapäevases praktilises töös puutuvad kokku vajadusega anda karistusõiguslik hinnang konkreetsele juhtumile – otsustada, kas isiku käitumises on karistatava teo tunnused. Põhimõttelisi erinevusi õppekaasuse ja tegeliku elujuhtumi lahendamise vahel ei ole ega saagi olla, sest üliõpilane ei ole ju keegi muu kui tulevane praktiseeriv jurist.

Kõigepealt annavad autorid üldisi juhiseid karistusõiguse kaasuste lahendamiseks (I), seejärel on kirjeldatud lahendusskeeme koos metoodiliste soovituste ja osutustega võimalikele ning üliõpilaste eksami- ja arvestustöödest silma hakanud tüüpvigadele (II). Kolmandast peatükist leiab paari kaasuse näidislahenduse. Metoodika ja näidislahenduste juures tuleb arvestada seda, et nende rakendamine eeldab õppekirjanduse kasutamist ja vastavaid teadmisi. Metoodika esimene ja teine peatükk hõlmavad üksnes kaasuse lahendamise metoodikat: tegemist on esmajoones skeemide, mitte aga lahendamisel kasutatavate sisuliste argumentidega.

Varasema väljaandega võrreldes on uut väljaannet olulisel määral täiendatud ja ümber töötatud. Muu hulgas on selgitatud eelkontrolli osa komplekskaasuse lahendamisel ja lisatud põhiliste õigusvastasust välistavate asjaolude lahendamise skeemid. Täiendatud on ka eksimuste liikide ja kogumite küsimuse lahendamist.

Autorid on peamiselt aluseks võtnud uuema Riigikohtu praktika. Autorid tänavad Rauno Kirist, Markus Kärnerit ja Kaie Rosinat.